on-fón
- verb [ strongcontracted ]
-
Calic hǽlu ic onfóu,
- Ps. Surt. 115, 13.
-
Hé mycelne dǽl ðæs landes on anweald onféng,
- Bd. 1, 3; S. 475, 12.
-
Mód Bryttas onféngon
they took courage,
- 1, 16; S. 484, 19.
-
Se Ælmihtiga onféng ðæt hiw úre tyddran gecynde. Geþencean wé, gif óðer nýten wǽre tó háligienne, ðonne onfénge hé heora hiwe, ac hé wolde úrum hiwe onfón,
- Blickl. Homl. 29, 2-6.
-
Ðá nýddon hine hys yldran to ðæm ðæt hé sceolde woroldlícum wǽpnum onfón,
- 213, 2.
-
Se hálga héht his heorþwerod wǽpna onfón. Cd. Th. 123,
- 5; Gen. 2040.
-
Wífe onfón
uxorem ducere,
- L. Ecg. C. 26; Th. ii. 152, 3.
-
Seó sául onféhþ hire líchoman,
- Blickl. Homl. 57, 16.
-
Adames cynn onféhþ flǽsce,
- Exon. Th. 63, 33; Cri. 1029.
-
Ðá onféngon hig syndrige penegas,
- Mt. Kmbl. 20, 10.
-
Ic ne onfó gewitnesse fram menn,
- Jn. Skt. 5, 34.
-
Se ðe Godes word mid blisse onféhþ,
- Mt. Kmbl. 13, 20.
-
Gé onfóþ ðæm mægene Hálges Gástes,
- Blickl. Homl. 119, 11.
-
Hé onféng for worlde mycelne noman,
- 43, 34.
-
Hí léfnysse onféngon,
- Bd. 1, 26; S. 488, 5.
-
Hé ðonne mid lǽwedum mannum onfó ðæs heardestan þeówdómes
let the hardest service be assigned to him among laymen,
- Blickl. Homl. 49, 5.
-
Onfón synna forgifnesse,
- 45, 7.
- Méde onfón 83, 15.
-
Freódóm onfón,
- Ap. Th. 5, 19.
-
Hé ðam upplícan ríce gehyhte tó anfónne. Bd. 3,
- 6; S 528, 5.
-
Gif ðú on God gelýfan wilt, ic ðæs drences onfó,
- Homl.Th. i. 72, 17.
-
Se yfela déma onféhþ feó,
- Blickl. Homl. 61, 30.
-
Dryhten onféhþ eallum ðǽm gódum ðe ǽnig man gedéþ his ðæm néhstan of árfæstre heortan,
- 37, 25.
-
Onfóh ðissum fulle,
- Beo. Th. 2342 ; B. 1169.
- Ic bidde ðé ðæt ðú onfó ðissa láca. Gen. 33, 10.
-
Gif hí sibbe mid Godes mannum onfón ne woldan, ðæt hí wǽron unsibbe fram heora feóndum onfónde,
- Bd. 2, 2; S. 503, 30.
-
Swá hwylc swá ánne lytling onféhþ, se onféhþ mé,
- Mt. Kmbl. 18, 5.
-
Israhel onféhþ eallum his cnihtum
suscepit Israhel,
- Blickl. Homl. 159, 20.
-
Martha onféng Crist on hire hús,
- 73, 9.
-
Onfóh ús on ðæt scip,
- 233, 7.
-
Onfóþ mínre méder on neorxna wonge,
- 157, 32.
-
Onfóh ðú ðínum esne,
- Ps. Th. 118, 122.
- Ðæt hé onfénge ðære eádigan Marian sáwle. Blickl. Homl. 155, 12.
-
His ðá ða onfón noldon, ðe hiene mon tó brohte,
- Ors. 5, 2; Swt. 218, 34.
-
Conon mid micle gefeán onfangen wæs,
- 3, I; Swt. 98, 25.
- Chr. 878; Erl. 80, 22.
- Th. 169, 27.
-
Hié fulwihte onféngon,
- Blickl. Homl. 203, 24.
-
Ðonne wile hé onfón rihtre ondetnesse,
- 155, 1.
-
Gif heó bearn onféhþ
si infantem conceperit,
- L. Ecg. 6, 19; Th. ii. 146, 29.
-
Seó unwæstmfæstnes fram him fleáh, and seó clǽnnes onféng,
- Blickl. Homl. 163, 19.
-
Ic wæs mid unrihtwísnesse onfangen
in iniquitatibus conceptus sum,
- Ps. Th. 50, 6.
-
VII. to take to, to begin; incipere [cf. O. H. Ger. ana-fáhan:
Ger.
an-fangen] :-- Ðonne ðæt vers geendaþ on ðam naman ðe hit eft onféhþ, Anglia viii. 331, 24. -
Ǽrest on cattes stán . . . eft on cates stán ðǽr hit (the boundary ) ǽr onféng.
- Cod. Dip. Kmbl. iii. 313, 33.
Bosworth, Joseph. “on-fón.” In An Anglo-Saxon Dictionary Online, edited by Thomas Northcote Toller, Christ Sean, and Ondřej Tichy. Prague: Faculty of Arts, Charles University, 2014. https://bosworthtoller.com/24545.
Checked: 0