setl-gang
- noun [ masculine ]
 
- 
                  
Ðá bád se sacerd sunnan setlgonges, forðon sunnan trió ágefeþ ondsware æt ðæm upgonge & eft æt setlgonge,
- Nar. 27, 15-18.
 
 - 
                  
Sunne, setlgonges fús,
- Exon. Th. 174. 34; Gú. 1187.
 
 - 
                  
Æfter sunnan setlgonge,
- Chr. 773 ; Erl. 52, 24.
 
 - 
                  
Ǽr sunnan setlgange,
- Bd. 1, 27; S. 495, 7.
 
 - 
                  
Æt sunnan setlgange,
- Blickl. Homl. 93, 16.
 
 - 
                  
Sunne hire setlgang healdeþ
sol cognovit occasum suum.
- Ps. Th. 103, 18.
 
 - 
                  
Ðá se æþela glǽm setlgong sóhte, Exon Th. 178,
- 32; Gú. 1253.
 
 
- 
                  
Be ðam wege ðe líþ tó sunnan setlgange
by the road that runs to the west,
- Deut. 11. 30.
 
 - 
                  
Fram sunnan upgange óþ hire setl-gang
from the east unto the west,
- Ps. Th. 49, 2.
 
 
Bosworth, Joseph. “setl-gang.” In An Anglo-Saxon Dictionary Online, edited by Thomas Northcote Toller, Christ Sean, and Ondřej Tichy. Prague: Faculty of Arts, Charles University, 2014. https://bosworthtoller.com/27554.
Checked: 0