sulh-ælmesse
- noun [ feminine ]
-
Sulhælmsesse húru fífiéne niht ofer Eástran,
- L. C. E. 8; Th. i. 366, 3.
-
Gif hwá sulhælmyssan ne sylle, gylde lahslit mid Denum, wíte mid Englum,
- L. E. G. 6; Th. i. 170, 5: L. Ath. i. prm.; Th. i. 196, 10.
-
Wé bebeódaþ ... sulhælmessan, and gif hit hwá dón nelle, sý hé ámánsumod,
- L. Edm. E. 2; Th. i. 244, 17.
-
Gelǽste man sulhælmessan ðonne .xv. niht beón onufan Eástran,
- L. Edg. i. 2; Th. i. 262, 17: L. Eth. v. 11; Th. i. 306, 31: vi. 16; Th. i. 318, 30.
- Sulhælmessan gebyreþ ðæt man gelǽste be wíte ǽghwylce geáre ðonne .xv. niht beóþ ágán ofer Eástertíd, ix. 12; Th. i. 342, 31.
-
Suluhælmessan,
- Shrn. 208, 29.
Bosworth, Joseph. “sulh-ælmesse.” In An Anglo-Saxon Dictionary Online, edited by Thomas Northcote Toller, Christ Sean, and Ondřej Tichy. Prague: Faculty of Arts, Charles University, 2014. https://bosworthtoller.com/29301.
Checked: 0