Bosworth Toller's

Anglo-Saxon

Dictionary online

ælmes-mann

  • noun [ masculine ]
Dictionary links
Grammar
ælmes-mann, es; m.
An alms-man (v. N. E. D.), one supported by alms, a bedesman or a beggar
Show examples
  • Ðeáh se man nime ǽnne stán and lecge on fúl slóh, ðæt se ælmesman mæge mid ðám óðrum fét steppan on ðá clǽnan healfe,

      Wlfst. 239, 10.
  • On ælmesmannes híwe,

      Hml. S. 23, 562.
  • Ðæt gé dæghwámlíce dǽlan ælmessan . . . ælmesmannum oððe wydewum,

      Wlfst. 238, 28: Lch. i. 400, 17.
  • Ðonne wille ic ðæt man nime tó ǽlcan ðissa háma twelf ælmesmen, and gif hwæt hera ǽnigan getíde, sette man ðǽr óþerne tó,

      C. D. B. iii. 75, 38.
Full form

Word-wheel

  • ælmes-mann, n.