ge-fæstan
- verb
-
Mið ðý gefæste
cum jejunasset,
- Mt. L. 4, 2.
-
Gefaested
macilentus,
- Wrt. Voc. ii. 113, 70.
-
Gefæsted,
- 55, 59.
-
Mið ðý gié gefæstas
cum jejunatis,
- Mt. L. 6, 16.
-
Gefæstað
jejunabunt,
- Lk. L. 5, 35.
-
Gefæsdon
jejunabant,
- Mt. L. 9, 15.
-
Gefaesta
jejunare,
- Lk. L. 5, 34.
-
Se man þe þis gefæst,
- Lch. iii. 228, 23.
-
Þá þe Sunnandæges freóls heóldan and heora lencten wel gefæsten,
- Wlfst. 244, 19.
-
Þæt þú þín lengten rihtlice gehealde and dæghwámlíce tó ánes mǽles þæt fæsten gefæste,
- 247, 34.
-
Þæt hí þæt fæsten þe lustlícor gefæstan,
- 181, 20.
-
Ðǽre nihte þe hié þæt fæsten gefæst hæfdon,
- Bl. H. 205, 34.
- Þonne wyrð gefæst swá fæla fæstena swá bið daga on .vii. geárum. Ll. Th. ii. 286, 26.
Bosworth, Joseph. “ge-fæstan.” In An Anglo-Saxon Dictionary Online, edited by Thomas Northcote Toller, Christ Sean, and Ondřej Tichy. Prague: Faculty of Arts, Charles University, 2014. https://bosworthtoller.com/47881.
Checked: 0