stániht
- adjective
-
Wæs seó eorþe tó ðæs heard and tó ðæs stánihte
erat tellus durissima et saxosa,
- Bd. 4, 28; S. 605, 27.
-
Tó ðære stánehtan dæne,
- Cod. Dip. Kmbl. v. 179, 24.
- On stánehtan ford, iii. 389, 1.
-
On ðone stánihtan ford,
- 168, 31.
-
On ðone stánihtan weg,
- 409, 11.
-
On stǽnihtum stówum,
- Lchdm, i. 212, 9.
-
Sume feóllonon stǽnihte
alia ceciderunt in petrosa,
- Mt. Kmbl. 13, 5.
Bosworth, Joseph. “stániht.” In An Anglo-Saxon Dictionary Online, edited by Thomas Northcote Toller, Christ Sean, and Ondřej Tichy. Prague: Faculty of Arts, Charles University, 2014. https://bosworthtoller.com/28760.
Checked: 0