ádlig
-
Ðý lǽs ðe án ádlig sceáp ealle heorde besmíte,
- R. Ben. 53, 4.
-
Mín ádlige cneów is yfele gehæfd,
- Hml. Th. ii. 134, 32.
-
Tácn ádlies magan,
- Lch. ii. 174, 20.
-
Hé ðonehis ádligum mǽge on ðone múð begeát,
- Hml. Th. ii. 150, 10.
-
Gesáwon hí hine ádligne,
- 24, 28.
-
Middaneard ádligne
mundum languidum,
- Hy. S. 34, 24.
-
Lifre ádlige
jecur morbidum,
- 29, 23.
-
Wǽron gehǽlede fela ádlige menn,
- Hml. S. 20, 114.
-
Unhálra ł ádligra
languentium,
- Jn. L. R. 5, 3.
-
Ádligum dǽdum morbidis actibus, R. Ben. I. 12, 9, Ádlige
valitudinarios,
- An. Ox. 4938.
-
Hí settað heora handa ofer ádlige men and him bið tela,
- Hml. Th. i. 304, 22.
Bosworth, Joseph. “ádlig.” In An Anglo-Saxon Dictionary Online, edited by Thomas Northcote Toller, Christ Sean, and Ondřej Tichy. Prague: Faculty of Arts, Charles University, 2014. https://bosworthtoller.com/37511.
Checked: 0