wǽta
- noun [ masculinefeminine ]
-
Wǽta
humor,
- Wrt. Voc. i. 76, 78.
-
Hwílum flíht se wǽta ðæt drýge,
- Bt. 39, 13; Fox 234, 11: Prov. Kmbl. 71.
-
Seó lyft sycð ǽlcne wǽtan up tó hyre, . . . se wǽta gǽð up swylce mid miste, and gyf hit sealt byð . . . hit byð . . . tó ferscum wǽtan áwend,
- Lchdm. iii. 278, 7-12.
-
Ðá forscranc ðæt sǽd, for ðan ðe hit næfde nǽnne wǽtan. Swá dóð sume menn . . . se wǽta ne fæstnode heora wyrtruman,
- Homl. Th. ii. 90, 30-35.
-
Wǽte humor vel
mador,
- Wrt. Voc. i. 53, 44.
-
Snáw cymð of ðam þynnum wǽtan, ðe byð up átogen mid ðære lyfte,
- Lchdm. iii. 278, 23.
-
Hit wǽtan næfde
non habebat [h]umorem,
- Lk. Skt. 8, 6.
-
Hwílum ðæt dríge drífð ðone wǽtan,
- Met. 29, 48.
-
Hí feallan lǽtaþ seáw of bósme, wǽtan of wombe,
- Exon. Th. 385, 21; Rä. 4, 48.
-
Wǽtum hé (
snow
) oferhrægeþ, gebryceþ burga geatu,- Salm. Kmbl. 612; Sal. 305.
-
Wynsum wǽta (
water
) út flówende,- Blickl. Homl. 209, 2.
-
Æfter sóðum gecynde ðæt wæter is brosniendlíc wǽta,
- Homl. Th. ii. 270, 5.
-
Wolde ðæt folc ðæt fýr ádwæscan, gif hit ǽnig wǽta wanian mihte,
- 140, 17.
-
Hit wæs mid wǽtan (blood) bestémed, Rood Kmbl. 44; Kr. 22. II a. a liquid that may be drunk or used in cookery, medicine, etc., liquor, drink :-- Wǽta liquor, Wrt. Voc. i. 27, 49 (in a list 'de generibus potionum'). Mete cibus, drenc potus, wǽta
liquor,
- 82, 47.
-
Úre wǽta wæs olfenda miolc,
- Shrn. 38, 18.
-
Dó on hunig and on wín . . . dó ðæt se wǽta mæge oferyrnan ða wyrta,
- Lchdm. ii. 306, 27.
-
Gesamna tú ámbru hrýþra micgean . . . wylle óþ ðæt se wǽta sié twǽde on bewylled,
- 332, 17.
-
Ǽgru sint tó forgánne, for ðon ðe hira wǽte bið fǽt and máran hǽto wyrcð,
- 210, 23.
-
Geðicge ðæs wǽtan (
hot water and wine
) þreó full fulle, i.- 76, 25.
-
Þeáh hý him wǽtan bǽdan, drynces gedreahte,
- Exon. Th. 92, 14; Cri. 1508.
-
Wæs glæsen fæt ðæt ðæs wynsuman wǽtan onféng. Þǽr wæs gewuna ðæm folce, ðæt hié tó ðæm fæte ástigon and ðære heofon*-*lícan wǽtan onbyrigdon,
- Blickl. Homl 209, 4-9.
-
Wǽtan (byrele? cf. wín-byrele
caupo, 21, 13; or brytta? cf. wín-bryttum cauponibus) caupo,
- Wrt. Voc. ii. 22, 81.
-
Wǽtan heó ne swelgeþ, ne wiht iteþ,
- Exon. Th. 439, 27; Rä. 59, 10.
-
Tó leohtum drence (
a number of plants then follow), tó wǽtan (for liquor )
healf háligwæter, healf eala,- Lchdm. ii. 274, 4.
-
Gif mon sié mid wǽtan forbærned,
- 324, 14.
-
Gif lytel fearh áfealle on wǽtan (
liquorem
), and cucu sig upp átogen, sprenge man ðone wǽtan mid háligwætere, and þicge man ðone wǽtan; gif hit deád sig, and man ne mæge ðone wǽtan gesyllan, geóte hine man út,- L. Ecg. C. 39.; Th. ii. 164, 3-7.
-
Nánne wǽtan hí ne cúþon wið hunige mangan,
- Bt. 15; Fox 48, 10.
-
Ne hé cealdne wǽtan ne þicge,
- Lchdm. i. 190, 2: 238, 9.
- Drince wucan æfter ðon beónbroð and mænige (nǽnige?) óþre wǽtan; óþre wucan . . ., and náne óþre wǽtan . . .; þriddan wucan . . . nánne óþerne wǽtan, ii. 216, 11-15.
- Ða wyrte wið ðone wǽtan gemencge, drince ðonne, iii. 18, 20.
-
Ne dranc hé wínes drenc, ne nán ðæra wǽtena ðe druncennysse styriaþ,
- Homl. Th. ii. 298, 18.
-
Ðonan cymeþ sió mettrymnes ðæm healedum,ðe se wǽta ðæra innoða (
humor viscerum
) ástígð tó ðæm lime,- Past. 11; Swt. 73, 9.
-
Ðonne bið se deáðbǽra wǽta (
humor mortiferus
) on ðæm menn ofslægen mid ðæm biteran drence, 41 ;- Swt. 303, 16.
-
Gif ðú wille ðæt yfel swyle and ǽterno wǽte út berste,
- Lchdm. ii. 16, 14.
-
Gif sió wamb biþ windes full, ðonne cymð ðæt of wlacre wǽtan; sió cealde wǽte wyrcþ sár an,
- 224, 24.
- Wið ealle gegaderunga ðæs yfelan wǽtan of ðam líchoman, i. 236, 18.
- Gífernes áríst of ðæs hores wǽtan ðe of ðam magan cymð, ii. 196, 3.
-
Of yfelum wǽtan slítendum ðone magan, . . . gif se seóca man áspíwð ðone yfelan bítendan wǽtan áweg,
- 60, 20-23.
-
Of yfelre wǽtan slítendre,
- 4, 30.
-
Wiþ yflum wǽtan and swile . . . hit eal ðæt worms and ðone yfelan wǽtan ádrífþ,
- 72, 12-15.
-
Hyt ealne ðone wǽtan (dropsical humour) út átýhþ, i. 204, 3. III a.
water, urine
:-- Genim eoferes blǽdran mid ðam micgan, áhefe upp, and ábíd óþ ðæt se wǽta of áflówen sý,- Lchdm. i. 360, 6.
-
Nim ǽnne sticcan . . . forbærn ðone óderne ende, ðonne gǽð se wǽta (
v.l.
wǽte) út æt ðam óðrum ende,- Lchdm. iii. 274, 5.
-
Sæp i wǽte
succus,
- Hpt. Gl. 450, 13.
-
Hé bær ða wǽtan ðære uncystan in ðam telgan ðone hé getýhþ ǽr of ðam wyrtruman
portat in ramo humorem vitii, quem traxit ex radice,
- Bd. 1, 27; S. 495, 26.
Bosworth, Joseph. “wǽta.” In An Anglo-Saxon Dictionary Online, edited by Thomas Northcote Toller, Christ Sean, and Ondřej Tichy. Prague: Faculty of Arts, Charles University, 2014. https://bosworthtoller.com/34479.
Checked: 0